Kultuuridevaheline kompetents

Mitmekultuurilisuse all mõeldakse eri kultuurides kehtivate traditsioonide, väärtuste, keele ja eluviiside vastastikust mõju.

Kultuuridevahelise kompetentsiga viidatakse valmidustele, mida vajatakse kultuuridevahelises suhtlemises. Kultuurilist kompetentsi võib vaadelda laiemalt, lähtudes kogu ühiskonna ja selle sotsiaal- ja tervishoiuteenuse süsteemi tegevusest või ühe teenuseid pakkuva üksuse või üksiku töötaja vaatenurgast, näiteks sotsiaal- või tervishoiutöötaja erialaste valmiduste seisukohast lähtudes.

Kultuuridevahelise kompetentsiga viidatakse valmidustele, mida vajatakse kultuuridevahelises suhtlemises.

Kultuuridevaheline kompetents moodustab ühe alaosa ametioskustest. Kultuurilist kompetentsi võib vaadelda laiemalt, lähtudes kogu ühiskonna ja selle sotsiaal- ja tervishoiuteenuse süsteemi tegevusest või ühe teenuseid pakkuva üksuse või üksiku töötaja vaatenurgast, näiteks sotsiaal- või tervishoiutöötaja erialaste valmiduste seisukohast lähtudes.

Iga aitamistöö spetsialist kohtab tänapäeval kliente ja töökaaslasi, kellel on eripärane kultuuriline taust. Tuleb lisada tööelu, töötajate ja teenuste-süsteemide valmidust kohtuda erinevatest kultuuridest tulevate inimestega (kliendid, töökaaslased).

Jari Helminen

KOMMUNIKATSIOON

VÕÕRKEELE OSKAMATUS VS KEELEPUUE

SAATJA SÕNUM VASTUVÕTJA

Saatja isik, kes kuulab, jälgib või loeb
Vastuvõtja isik, kes kuulab, jälgib või loeb
Sõnum mida saatja tahab nii esitada, et vastuvõtja sellest aru saaks

Kommunikatsioon koosneb kolmest tegevusest:
• Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine
• Suhtluspartneri taju
• Suhtluspartneri mõjutamine

Kommunikatsioon on kahe (mitme)poolne tegevus. Mõlemad osapooled tegutsevad saatjatena ja vastuvõtjatena nii järgemööda kui samaaegselt. Seetõttu muutuvad ühe osapoole probleemid sõnumi saatmisel või vastuvõtmisel ühiseks asjaks.
Kuidas edastada sõnum parimal võimalikul moel? Sellele küsimusele ei leia vastust kui ainult üks osapool on valmis muutuma. Parima tulemuseni jõutakse üheskoos lahendusi arutades ja sobivaid kommunikatsioonivõimalusi otsides.

Kõige levinumaks sõnumi edastamise viisiks on kasutada kõnet.
Kommunikatsioon sisaldab nii teadvustatud kui teadvustamata sõnumeid. Teadvustamata on sageli just mitteverbaalsed sõnumi edastamise viisid: hääletoon, miimika, žestid, keha asend, kaugus vs lähedus, pilk, kehakeel.
On juba täheldatud, et 35% suhtlemisest on verbaalne, 65% informatsiooni saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu.

en.gif
at.gif
be.gif
de.gif
ee.gif
gr.gif
fi.gif
Unless otherwise stated, the content of this page is licensed under Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License