MTÜ INIMESELT INIMESELE

flickr:5139062217

MTÜ Inimeselt Inimesele on asutatud 30. mail 2000. aastal Tallinnas.
Inimeselt Inimesele on mittetulundusühinguna tegutsev Eesti Vabariigis registreeritud isikute vabatahtlik ühendus, kes toetab ja nõustab erivajadustega lapsi, täiskasvanuid ja nende perekondi (eestkostjaid).

MTÜ Inimeselt Inimesele tegevuse eesmärgiks on erivajadustega laste ja täiskasvanute ning nende perede toetamine ja nõustamine.

Peamisteks ülesanneteks on:

  1. Erivajadustega laste ja täiskasvanute nõustamine (kommunikatsiooni abivahendid); Erivajadusega lapsele ja täiskasvanule abivahendite soovitamine, kohandamine;
  2. Tehniliste abivahendite tellimine, vahendamine; Tehniliste abivahendite kasutamise juhendamine, nõustamine, konsulteerimine;
  3. Erivajadustega laste ja täiskasvanute perede koolitus;
  4. Erivajadustega lastega ja täiskasvanutega töötava personali ja spetsialistide koolitus;
  5. Koolituste korraldamine;
  6. Erivajadusega lapse ja täiskasvanu lähivõrgustiku (kodu, lasteasutus) nõustamine;
  7. Erivajadusega lapse ja täiskasvanu lähikeskkonna kohandamine.

Projektist

Leonardo Da Vinci koostööprojekt: InCoSo- Intercultural Competence for employees in the Social field (tõlk. Kultuuridevahelised kompetentsid sotsiaaltöö tegijatele).

Mis on Leonardo Da Vinci partnerlus?

Leonardo da Vinci on Elukestva õppe programmi (2007-2013) allprogramm, mis on suunatud kutsehariduse ja -koolituse edendamisele Euroopas. Programm on pakkunud rahvusvahelise koostöö võimalusi kutsehariduse valdkonnas alates 1995. aastast, Eestis alates 1998. aastast.

Miks me selle projekti tegime?

  • tekkis vajadus teha projekt sotsiaaltöö tegijatele kultuuridevahelise kompetentsi kohta;
  • esimene kontaktseminar: Belgia - Gent 2008;
  • üldised ettepanekud ja esimene uurimine;
  • teiste huvitatud partnerite leidmine;
  • taotluse esitamine Leonardole;
  • annab Euroopa kutsehariduse organisatsioonidele võimaluse ühiselt töötada konkreetse teemaga, mis on seotud kutseharidusega;
  • annab võimaluse jagada häid praktikaid, arutleda probleemide üle ja võrrelda konkreetse teema valdkonnas lahendusi.

Partnerluse eesmärgid:

  • luua soovitused heaks praktikaks kultuuridevahelise kompetensi treenimiseks, mis antakse edasi institutsioonidele ja sotsiaaltöö tegijatele;
  • töötada välja resursse, mis toetaksid nende soovituste rakendamist (cd-rom, pdf, website etc.);
  • tõsta teadlikkust kultuuridevahelise kompetentside tähtsustamise kohta;
  • kinnistada kultuuridevahelisi kompetence treeningutel, mida pakuvad projekti partnerid.

Kuidas püstitatud eesmärgid ellu viime?

• loome soovitused heaks praktikaks kultuuridevahelise kompetentside treeningutel;
• loome ressursse, mis toetaksid nende soovituste rakendamist - cd-rom, wiki, pdf.. kaasa arvatud soovitused heaks praktikaks, kasulikud lingid ja soovitused;
• workshopid, mis puudutavad kultuuridevahelisi kompetence igal projekti kohtumisel.

flickr:4953936226

Projekti esimene kohtumine Vantaas

Analüüs projekti eesmärkide täitmise ja saavutuste kohta.
Leonardo Da Vinci koostööprojekt InCoso (Intercultural Competence for employees in the social field)

Projektis tegid koostööd kokku seitse partnerit seitsmest erinevast riigist: Soome, Saksamaa, Kreeka, Belgia, Inglismaa, Austria ja Eesti. Võib arvata, et kõigil projekti partneritel on erinev ajalooline taust, kogemused, tavad, traditsioonid ning arvamused/hinnangud sellest, kuidas kultuuridevahelised kompetentsid nende koduriigis toimivad. Tegemist on väga aktuaalse teemaga tänases multikultuurses maailmas, kus tuleb pidevalt kohaneda uute olukordadega ja teha tööd uute inimestega, kellel võib olla erinev kultuuriline taust ning tõekspidamised. Tundus olevat väga intrigeeriv ülesanne selgitada välja see ühisosa, mis võiks kõiki partnereid edasi viia pidades silmas kultuuridevahelisi kompetentse. Kõik olid nõus sellega, et kultuuridevahelised kompetentsid on vajalikud selleks, et ühiskonnas paremini toimida. Erilises fookuses olid just sotsiaaltöö tegijad, kuna just nende nn tööpõlluks on tekkinud probleemide lahendamine, mis võib olla tingitud multikultuursest ühiskonnast, kus kõik üksteist alati ei mõista ja hinnata ei oska. Lisaväärtuse andsid projektile kindlasti juurde Walesi ja Belgia partnerid, kelle selja taga seisid nimelt sotsiaaltöö tegijaid õpetavad ülikoolid. Eesti partnerid tõid lisaväärtusena juurde sotsiaalsete partneritena Päevakeskus Käo ja Tallinna 1. Internaatkooli, kus tegutsevad sotsiaaltöö praktikud. Kõik partnerid tõid kaasa väärtuse oma kogemuste ning tegevuse näol, mis kindlasti rikastas kogu projekti tervikuna.
Projekti eesmärgid olid järgmised:
• luua soovitused kultuuridevahelise kompetentsi treenimiseks praktikas ja edastada need sotsiaaltöö tegijatele;
• soovituste rakendamiseks töötada välja vahendeid ja IT lahendusi (cd-rom, pdf, website etc.);
• tõsta teadlikkust kultuuridevahelise kompetentside tähtsustamise osas;
• partnerite poolt pakutud treeningutel kinnistada kultuuridevahelisi kompetentse praktikas.

Projekti alguses tundus olevat lihtne ülesanne saada projektipartneritega kokku ning töötada koostöös välja ühtsed soovitused, mis kõigile sobiksid. Samas esimesel kohtumisel Vantaas, Helsingis (16.-19.10.08) selgus, et kõigil partneritel on täiesti erinev arusaam kultuuridevahelistest kompetentsidest ning meil polegi võimalik kokku leppida. Loogilise sammuna tunduski töötada välja ning viia viia küsimustik, et välja selgitada, mida selle mõiste all üldse mõistetakse. Erinevate projektipartnerite juures toimusid ka mitmed workshopid, näitused (fotonäitused), arutelud multikultuursuse teemal, kuhu olid kaasatud lisaks projekti põhimeeskonnale ka õppijad. Kõige tähtsamaks osutus üksteise erinevuste tunnustamine ja alles seejärel ühisosa leidmine, millest kõik üheselt mõistavad. Näiteks Leuvenis, Belgias (25.-28.02.10) toimusid ettekanded, kus iga riik sai konkreetselt välja tuua oma soovitused kultuuridevaheliste kompetentside kohta sotsiaaltöö tegijatele. Eestlastele oli antud eri ülesanne anda ülevaade Eesti ajaloolisest taustast ning multikultuursusest meie riigis. Enamjaolt tunti suuremat huvi selle kohta, kuidas peale II Maailmasõda Eesti okupeeriti ja kuidas meile niipalju venelasi sisse rändas. Oluline oli tuua välja ka suhete pool tänapäeval, mis hõlmab endas nii keelelisi probleeme, võrdse kohtlemise küsimusi kui ka praktilisi näiteid sotsiaaltöö tegijate ning multikultuurse klientuuri kohta. Kahtlemata ei olnud eesmärgiks kõikidele probleemidele lahenduse leidmine. Samas võib siin tähtsaks pidada just võimalust avada multikultuurse Eesti temaatikat rahvusvahelisele kuulajaskonnale, kus kuulajateks olid projektijuhid, sotsiaaltöö õppejõud, sotsiaaltöö üliõpilased ning sotsiaaltöö tegijaid. Teise poolena võib välja tuua Belgia ja Walesi partnerite näited, kus nendel on hoopis eritahulisemad mured seoses multikultuurse elanikkonnaga, keda on juba niivõrd palju ning kellega peab lausa pisiasjadeni arvestama. Näiteks tõi Belgiast pärit sotsiaaltöö õppejõud tõi välja selle, et nendel on koolis ette nähtud spetsiaalne ruum moslemitest üliõpilaste jaoks, kes seal teatud hetkedel palvetamas käivad. Lisaks tuleb pidevalt tegeleda erinevate diskrimineerimist puudutavate ja ka ennetavate küsimustega. Seetõttu on taolised projektid väga olulised, mis annavad võimaluse saada ülevaade ka teistes riikides toimuvast. Tihti on just nii, et nähakse eelkõige enda probleeme, mis tunduvad vahest ülisuurte ja aeg-ajalt ka ületamatutena. Samas on väga tervitatav, kui on olemas kaasamõtlejaid ka teistest riikidest, kellel võivad olla värskemad seisukohad, mis võivad avada uusi võimalusi.
Projekti käigus sai ka otsustatud, et kõige otstarbekam on luua veebileht, kuhu on kõik oluline info kokku kogutud. Ühe olulise ressursina võimaldab see soovitusi laialdasemalt rakendada. Raskema kohana võib välja tuua selle, et ühte veebilehte on üsna keeruline valmistada, kui partnerid asuvad üksteisest niivõrd kaugel. Veebilehe koostamisel on vajalik pidevate kokkulepete loomine ning detailideni viivad läbirääkimised. Kahtlemate jääb suurem vastutus sellele projektipartnerile, kes võtab enda peale veebilehe tehnilise toimetamise, kelleks käesoleval juhul osutus Belgia partner. Tihti esines ka seda, et projektipartnerid lihtsalt ei vastanud teiste e-mailidele, koos oluliste küsimustega. Samas vajalikel projektikohtumisel jõuti kiiremini kokkulepeteni, mis meie veebilehte (http://incoso.wikidot.com/) edasi viisid. Meie leiame, et ühe veebilehe puhul ei saagi oodata, et projeketi lõpus on sellest saanud valmis produkt. Tegemist on loodud keskkonnaga, mida on võimalik järjepidevalt uuendada ning täiendada, kuna maailm ja multikultuursus meie ümber on pidevas muutumises.
Kui küsida, mis on Eestis tänu projektile sotsiaaltöö valdkonnas rahvusvaheliste kompetentside õpetamises paremini kui oli enne projekti käivitamist, võib tuua välja mitmeid olulisi aspekte. Usume, et kõik suured ja olulised asjad saavad alguse väikestest algatustest ja tegevustest. Eesti projektimeeskond (MTÜ Inimeselt Inimesele) kaasas enda tegevusse ka olulisi sotsiaalseid partnereid nagu Päevakeskus Käo ja Tallinna 1. Internaatkool. Mõlemas asutuses oli nii sotsiaaltöö tegijaid kui ka õppijaid, kellele läks kultuuridevaheliste kompetentside temaatika korda. Eesti partnerasutustes on olemas nii võõrkeelseid kliente kui ka töötajaid, kellega on vajalik arvestada ja koostööd teha. Lisaks leiame, et on oluline ka valmisolek selleks, kui on vajalik integreerida multikultuurset seltskonda oma kogukonda. Meie jaoks on tähtsad peamiselt lahendused keeleprobleemidele ja ka omavahelised suhted ning teiste eripära arvestamine. Sotsiaaltöö tegijad oma praktikas puutuvad pidevalt kokku klientide või kliendi esindajatega, kellel on täiesti erinevad arusaamad näiteks hoolitsusest, kasvatusest ja arengust, millest tulenevad omakorda teistmoodi ootused ja soovid. Peame tähtsaks teadvustada, miks on need suhted ja praegune olukord just sellised nagu nad on, siis oskame sellega ka edaspidi arvestada. Samas pannes tähele seda, mis temaatikaga puutuvad kokku teised partnerriigid, saame aru, et ka meie ei saa välistada näiteks erineva religiooni või tõekspidamisega inimestega tegelemise. Ümberringi vaadates näeme üha enam erinevaid inimesi meie ühiskonda integreerumas (moslemid, rastafari usku inimesed, mustanahalised ja võõrkeeli kõnelevad inimesed). Eesti on küll võtnud endale eesmärgiks integratsiooni, kuid ka see on oluline, kuidas see toimub ja mis tulemusi see toob. Ühel päeval on võimalik ja ilmselt peab olema selleks ka valmisolek, et on vajalik avada enda keskuses väike palvetuba, kuna kõikide inimeste õigustega peab arvestama ja neid austama.
Kui nüüd rääkida täpsemalt Eestipoolsest projektimeeskonnast, kes osalesid mobiliseerumistel, ettevalmistustöödel ja praktilistes tegevustes, siis siin peab kindlasti välja tooma ka olulisi õnnestumisi. Paremaks muutus osalejate verbaalne eneseväljendus võõrkeeles. Tekkinud head ja toetavad suhteid teiste projektipartneritega teistest riikidest, mis omakorda andsid kindlasti kohalikele sotsiaaltöö tegijatele julgust ning enesekindlust juurde. Soojenesid ja tugevnesid suhted ka kohalike sotsiaaltöö tegijate ning õppijate vahel. Lisaks peab välja tooma motivatsiooni olla aktiivne osaleda ning teiste toetamise vastavalt vajadusele. Eriti ilmnes see siis, kui Eesti oli partnerite vastuvõtja. Kohale, Tallinnasse (06.-09.05.10) tuli pea 30 inimest, kelle kõik hetked oli vaja sisustada ning aeg planeerida. See on suur väljakutse inimestele, kes on harjunud igapäevaselt koos tegema vaid planeeritud palgatööd.
Kokkuvõtvalt on välja toodud järgmised punktid, mis on kindlasti parendanud kultuuridevahelisi kompetentse Eestis:
• projektis osalenud sotsiaaltöö tegijate ja õppijate teadmised ja ülevaade teiste projekti partnerite multikultuursest ühiskonnast on paremad, mis võimaldab näha ka Eesti multikultuurset ühiskonda nn teises valguses;
• teadmised Eestis toimuvast multikultuursest ühiskonnast paremad (eestlaste – venelaste temaatika + teised vähemused) – projekt võimaldas mõtestada ja leida konkreetsemat informatsiooni Eesti olukorra kohta ja seda teistele ka presenteerida;
• teadvustati, mis olukorras või tingimustes võivad elada vähemusrahvused (multikultuursed inimesed erinevate projektipartnerite riikides), kuna projekti osalejate hulgas oli väga erineva taustaga inimesi (nt Kosovast, Rumeeniast, USA-st jne); Tekkis mõistmine/arusaam, milline võib olla üldse diskrimineeriv käitumine;
• kohene võimalus praktikas saadud teadmisi rakendada (läbirääkimised, mõistmine teiste töötajate, klientide ja kliendi esindajate suhtes) ka sotsiaalsete partnerite asutustes;
• planeeritud praktilistes ettevalmistustöödes osalemine (pildistamine, fotonäitused, pilootprojekt, kultuurilised mängud, juhtumi analüüs (STAR meetod), videod, erinevate keskuste/asutuste külastus, mis puudutas otseselt kokku/edendas multikultuurset ühiskonda ja sellesse suhtumist – kõik need tegevused andsid osalejatele hindamatu kogemuse, mida ka edaspidi on võimalus rakendada või edasi arendada;
• hindamine, kokkuvõtete tegemine, soovitused, veebileht InCoso, www.inimeseltinimesele.ee - mõtestamine ja tagasiside ning materjalide kogumine edaspidiseks kasutamiseks, levitamiseks, kontaktide saamiseks;
• hindamatud kontaktid projekti partneritega pidades silmas tulevikus planeeritavaid tegevusi, mis kindlasti toetab ka multikultuursust ja selle mõistmist;

Jane Langemets
MTÜ Inimeselt Inimesele juhatuse liige
11.11.10

en.gif
at.gif
be.gif
de.gif
ee.gif
gr.gif
fi.gif
Unless otherwise stated, the content of this page is licensed under Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License